Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2022. aasta jaanuaris eelneva aasta jaanuariga võrreldes 66,7 miljonit eurot ehk 6,8 protsenti, täpsemalt 1,044 miljardi euroni. Kogukulu kasvu panustasid peamiselt kodumaised toetused ja edasiantavad maksutulud.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid 2022. aasta jaanuaris 672,7 miljonilt eurolt 710,3 miljoni euroni ehk 37,5 miljonit eurot eelneva aasta jaanuariga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 5,6 protsenti.

Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasvu panustasid jaanuaris enamjaolt kodumaised toetused, mis suurenesid võrreldes eelneva aasta sama kuuga 34,9 miljoni euro võrra – sotsiaaltoetused 12,3 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 21,8 miljonit eurot ja tegevustoetused 1,5 miljonit eurot. Kodumaised investeeringutoetused vähenesid jaanuaris 0,8 miljonit eurot.

Sotsiaaltoetuste kasvust moodustas 7,4 miljonit eurot vanaduspensioni suurenemine ja 5,75 miljonit eurot teisest sambast lahkujatele tehtud väljamaksed, millega kompenseeriti riigi poolt koroonapandeemia meetmena ajutiselt peatatud 4 protsendilised sissemaksed teise pensionisambasse. Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kasvatasid jaanuaris 11,6 miljoni euro ulatuses CO2 kvooditulust rahastatud energiahinna tõusu leevendusmeede kohalikele omavalitsustele, kultuurivaldkonnas toetuste andmine ja haigekassale toetuste eraldamine vaktsineerimise korraldamiseks ja haiguspäevade hüvitamiseks seoses koroonaviiruse levikuga. Tegevustoetuste kasvu põhjustasid jaanuaris erakoolidele makstud tegevustoetused ja suurenenud uurimistoetused Eesti Teadusagentuurile.

Majandamiskulud suurenesid jaanuaris peamiselt koroonaviiruse leviku peatamiseks tehtud kulutuste tõttu 1,8 miljoni euro võrra, mis teeb aastaseks kasvuks 2,6 protsenti. Esialgsetel andmetel kasvasid riigieelarveliste asutuste elektri-, kütuse- ja soojusenergiakulud jaanuaris 0,55 miljoni euro võrra ehk 14,1 protsenti eelneva aasta jaanuariga võrreldes. 2021. aasta lisaeelarve vahendeid kasutati jaanuaris 5,2 miljoni euro eest peamiselt PCR testide soetamiseks ja testimise korraldamiseks.

Tööjõukulud koos pensionieraldistega suurenesid jaanuaris 5,9 miljoni euro võrra, kasvades aastas 7,4 protsenti. Ilma pensionieraldisteta oli riigieelarveliste asutuste tööjõukulude suurenemine jaanuaris 3,9 miljonit eurot ehk 5,1 protsenti. Tööjõukulude kasvu peamisteks põhjusteks olid tervishoiutöötajatele ületundide eest makstud tasud, koroonakriisi haldamiseks täiendava tööjõu kaasamisega seotud kulud ja hariduse ning siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus.

Investeeringud vähenesid jaanuaris esialgsetel andmetel 18,5 protsenti ehk 3,8 miljonit eurot, kuna tehti vähem kulutusi kaitseinvesteeringuteks ja õppehoonete ehitamiseks kui aasta varem.

Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid jaanuaris 48,8 miljoni euro võrra kasvutempoga 17,4 protsenti aastas suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu maksulaekumise tõttu.

Vaata ka:

Slaidid Tableau keskkonnas https://public.tableau.com/app/profile/rahandusministeerium.fpo/viz/KuludjaVSpositsioon2022/Esitlus