Energiahindade teema kütab kirgi ja iga päevaga järjest enam on hakatud ka minult uurima, et mis on valitsus edasine plaan. Kui sügisperioodi arvetel võis näha märkimisväärset energiahindade kallinemist, siis jaanuaris laekunud tarbimisarved detsembrikuu kohta olid nii mõnelegi inimesele mitte ainult suureks üllatuseks, aga isegi šokeerivad. Jah, hinnad on tõusnud pea kõigil ning kel ei kallinenud elekter, tõusis kaugkütte või gaasi hind ning vastupidi.

Lauale on pandud mitmeid ettepanekuid, kuidas energia hinnatõusu negatiivset mõju leevendada. Alustades börsihinnale lae määramisest kuni arvete kinni maksmiseni välja. Mulle meeldivad tegelikult nii Keskerakonna pakutud meetmed hüvitada eraisikutele pool elektriarvest ning kõigile tarbijatele pool gaasiarvest ning äritarbijatele elektri võrgutasu kaotamine. Aga sümpaatne on ka Kristen Michali välja pakutud lahendus, et kõigile inimestele makstakse kindel summa riigieelarvest, et toimetulekut parandada.

Minu hinnangul on kõige tõenäolisemaks kompromissi kohaks meede, mis hüvitaks kõigile tarbijatele energia hinna kallinemise alates mingist börsihinna tasemest (see piir tuleks kokku leppida, see võib olla nt 100 eur MW/h) ning igale tarbijale tuleks seada ka hüvitatava energia tarbimismahu piir. See oleks lihtsasti lahendatav, sest “üle põllu” lahenduste puhul on võimalik toetus inimesteni viia ilma suurema bürokraatiata ning puuduks vajadus ka inimestel toetust taotleda. Usun, et oleme järgmisel nädalal targemad. Arutelud kindlasti jätkuvad. Ma ei ole energiakriisis kogu aeg nii arvanud, kuid viimase aja arengud ning detsembrikuiste arvete statistika on kallutanud mind arvama, et energia kõrge hind tuleks hüvitada kõigile tarbijatele.

Seni on energia kõrge hinnataseme leevendamiseks otsustatud neli meedet. Aktsiiside madala taseme säilitamine, elektri võrgutasu langetamine 50% võrra, gaasi võrgutasu langetamine 100% võrra ning energiahinna (elekter, gaas, kaugküte) hüvitismeede peredele.