Loen ERR-is ilmunud lugu (https://www.err.ee/1608444920/riigikohus-tunnistas-riigikogu-kaugistungitele-viimise-oigusvastaseks) on väga huvitav ja olen suhteliselt kummastunud, kui aus olla. Kui COVID-19 pandeemiast tulenevalt laialdaselt üle paljude valdkondade praktiseeritakse suhteliselt aktiivselt kaugtöötamist ning kontaktide vähendamist, siis Riigikogu töös on kaugtöö justkui lubamatu.

Ma ei tahaks kuidagi kohtulahendiga nõustuda, mille kohaselt Riigikogu kaugistungitele viimine õigusvastaseks tunnistati. Lähtuma peaks sisust, mitte vormist. Kui Riigikogu on võimeline oma tööd kaugistungite kujul tegema, siis olge lahked, minu jaoks ei ole siin ühtegi eetilist ega moraalset muret.

Otse vastupidi pean igati õigustatuks, et rahva esinduskogu, kus liikmeteks ka paljud eakad, võiksid näidata rahvale oma positiivse käitumisega eeskuju. COVID-19 ei ole maailmast veel kuhugi kadunud.
Avalikes sõnumites oleme juba viimased kaks aastat kutsunud üles vähendama kontakte nii eraelus kui ka tööelus ja retoorika, et Riigikogu selles suhtes kuidagi erineb, ei ole õigustatud.

Hea kolleeg eelmise valitsuskoalitsiooni päevilt, Priit Sibul, on muidugi poliitikuna kogenud ja eks siit paistab ka tegelikult hästi, et Riigikohtule tehtud kaebus oli poliitiliselt laetud, kuid siiski. Ka olenemata poliitikast võiks olla Riigikogul võimalik oma tööd paindlikult ja tervislikult korraldada.