Hiljuti valminud kommunismiohvrite memoriaali ja Maarjamäele planeeritava jalgpallihalli „visuaalse konflikti” lahendamine on võtmas uusi meetmeid, mis ei tule kasuks ühelegi osapoolele. Lahendus on leitav läbirääkimiste, mitte juriidiliste vaidluste kaudu. 

Justiitsministeerium palkas advokaadibüroo, et selgitada välja Maarjamäe jalgpallihalli detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise perspektiiv, jättes mulje nagu oleks muud võimalused jalgpallihalli küsimuses lahenduse leidmiseks ammendunud. See ei vasta tõele.

Senised läbirääkimised jalgpallihalli asukoha osas on olnud pigem paljulubavad. Riigi esindajad, FC Levadia, memoriaali ja jalgpallihalli arhitektid ning huvigrupid on kohtunud nii ühiselt kui eraldi. 2020. aasta oktoobris, kui kõik osapooled ühise laua taga istusid, lepiti kokku esialgses suusõnalises kompromissis, mille kohaselt leitakse jalgpallihallile asenduspind ning Maarjamäele rajatakse jalgpallihalli asemel jalgpalliklubi klubihoone. Selle lahendusega olid kõik osapooled nõus.

Asenduspinda otsiti nii riigimaade, munitsipaliseerimata maade, kui ka Tallinna linnale kuuluvate maade hulgast. Eelistus võimalike alternatiivsete asukohtade osas oli, et pakutavad asukohad oleksid praeguse asukoha vahetus läheduses. Riigimaade hulgas sobivat pinda ei olnud, kuid Tallinna linn ühe võimaliku krundi leidis – Maarjamäe jalgpalliväljakust ca 8 minutilise autosõidu kaugusel Lasnamäe veerel.

Siiski jäi lõplikult kokku leppimata, mis tingimustel asukohavahetus toimuks ning millised saavad olema erinevate osapoolte panused. Teadupärast ei olnud tegemist enam ainult riigi ja Levadia jalgpalliklubi, vaid ka Tallinna linn vahelise küsimusega. Läbirääkimiste ajal muutus valitsus ja seoses sellega jäi teema ajutiselt pausile.

Vahepeal jõudis kehtestamiseni jalgpallihalli ehitust võimaldav detailplaneering ning mõni osapool hakkas nägema ohtu, et jalgpallihalli ehitusele pannakse hääled sisse. Seda ei saa pidada kuigivõrd tõsiseltvõetavaks, sest Levadia jalgpalliklubi on kinnitanud, et nemad on jätkuvalt kompromissiks valmis. Lahendus on leitav ja seda tuleks otsida pooltevahelise kokkuleppe teel, mitte juriidiliste sammudega ähvardades. Nüüd on pall läbirääkijate väravas.

Sporti tuleb toetada, mitte pidurdada.

Loodetavasti ei jäta Maarjamäe jalgpallihalli puudutav muljet, nagu töötaks riik jalgpalli kui spordiala vastu. Pigem vastupidi on riik pidanud oluliseks, et sportimise võimalused erinevates Eesti paikades paraneksid. Näiteks toetas valitsus sel aastal jalgpallihallide rajamist kuue miljoni euroga, mis jaotati Pärnu, Rakvere, Kuressaare ja Jõhvi vahel. Möödunud aastal toetati jalgpallihallide rajamist Tartus, Viljandis, Raplas ja Haapsalus.

Kindlasti jätkub jalgpalli harrastamine ka Maarjamäel, sest jalgpalli väliväljakud ei ole sealt kuhugi kolimas. Kuhu rajatakse sinna planeeritud jalgpallihall, selgub loodetavasti lähiajal sõbralike läbirääkimiste teel. Kõiki osapooli ja huvigruppe rahuldav lahendus on kindlasti saavutatav.