Saabusid värsked andmed valitsussektori eelarvepuudujäägi kohta.

Positiivsena võib välja tuua, et seis on parem, kui prognoositi ehk esialgsetel andmetel kahanes jaanuaris valitsussektori eelarvepuudujääk 0,2 protsendini SKP-st, so 48 miljoni euroni.

📌 Võrreldes 2020.a jaanuari lõpu seisuga on eelarve defitsiit SKPst 0,08% ehk 20 miljonit eurot väiksem, mis tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest.

📌 Riigieelarve positsiooni parandas ka riigipoolsete maksete peatamine teise pensionisambasse.

📌 Jaanuarikuu andmetes ei kajastu veel hiljuti alanud uue viirusepuhangu ning selle leevendamiseks rakendatud meetmete mõju. Nende avaldumist on oodata hiljemalt märtsis.

📌Jaanuaris vähenesid tulud kaupade ja teenuste müügist 14 miljoni euro võrra, mis on tingitud peamiselt CO2 kvootide müügitulu langusest.

📌 Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv jäi jaanuaris 1,6% ehk 10 miljoni euro juurde.

📌 Töötukassa eelarve puudujääk on 2020. aasta jaanuariga võrreldes suurenenud 5,5 miljoni euro võrra tulenevalt ligi 20 000 inimese võrra suurenenud töötute arvust, mis kasvatas töötuskindlustushüvitiste kulusid.

📌 Jaanuari positsioonis ei kajastu veel töötasutoetus Harju- ja Ida-Virumaa ettevõtetele.

📌 Haigekassa eelarve ülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 14,5 miljonit eurot tänu riigieelarvest antud tegevustoetusele kompenseerimaks väiksemat sotsiaalmaksulaekumist.

📌 Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk on eelneva aasta jaanuarist 7 miljonit eurot väiksem. Kulude kasv ületas tulude kasvu eelkõige investeeringute ning tööjõukulude osas.