Eesti riik oli 2020. aastal majanduslikult Euroopa absoluutses tipus. Meie toimetulek majanduskriisis oli aga äärmiselt tugev, tegime oodatust oluliselt parema tulemuse.

Nagu teate, tabas Euroopa Liidu riike 2020. aastal sügav majanduslangus, mis oli põhjustatud COVID19 pandeemiast

2020. aasta kokkuvõttes tegi Eesti 2,9 protsendilise majanduslangusega ühe tugevaima tulemuse Euroopas. Jagasime koos Soomega kuuendat kohta, olles ees kõigist Euroopa klassikalistest tuumikriikidest nagu nt Saksamaa (-4,9%), Prantsusmaa (-8,1%), Itaalia (-8,9%) ning Hispaania (-11%).

📌 Euroopa Liidus keskmiselt langes 2020. aasta II kvartalis majandus -13,9%, eri riikides vahemikus -3,5% kuni -21,6%. Eestis oli II kvartalis majanduslangus -5,4%.

📌 Samasugune langustrend jätkus ka III ja IV kvartalis. ELis vastavalt -4,2% ja -4,8%, Eesti majanduslangus oli III kvartalis -2,7% ning IV kvartalis -1,2%).

Euroopa Komisjoni talveprognoosi alusel on 2021. aastal oodata 3,7% majanduskasvu. Eesti Pank prognoosis Eesti majanduskasvuks ca 3%. Seega oleme 2020. aasta majanduskriisis väga hästi toime tulnud ning väljavaated on ka 2021. aastaks Eestil head.

Eesti kriisiga toimetulekule aitasid kahtlemata kaasa riigi poolt rakendatud meetmed COVID19 pandeemiaga toimetulekuks, sealhulgas õnnestusid hästi erinevad tööturumeetmed ning ettevõtjatele suunatud ning töökohtade säilitamiseks rakendatud toetusmeetmed. Tehtud otsused õigustasid end ja nagu näha, oli meetmete mõju positiivne.

Selle eest tuleb tänada eelmise valitsuse võtmeisikuid, eelkõige Jüri Ratast, Martin Helmet ja Helir-Valdor Seederit, kuid oma panuse andsid ka kõik teised valitsuse liikmed, ministeeriumide ametnikud ning riigikogu saadikud, kes 2020. aasta riigi lisaeelarve lugemisse panustasid. Igal juhul hästi tehtud. Loodame, et Eesti tugev sooritus jätkub.