Rahandusministeerium saatis 15. veebruaril välja pressiteate, kus annab ülevaate riigieelarve positsiooni mõjutavatest kuludest. Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud suurenesid 2020. aastal ca 798 miljonit eurot eelneva aastaga võrreldes, mis teeb aastaseks kulude kasvuks 11,4 protsenti. Teade on muutmata kujul alljärgnev:
Peamiselt tulenes riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude (s.o kulud ilma välisvahendite ja teistesse sektoritesse edasiantavate maksudeta) kasv sotsiaaltoetuste ja antud kodumaiste toetuste suurenemisest 621,9 miljoni euro võrra ehk kasvutempoga 12,7 protsenti aastas. Sotsiaaltoetused on aastas suurenenud ca 166 miljonit eurot ehk 6,2 protsenti, millest üle 82 protsendi ehk ca 137 miljonit eurot moodustavad peamiselt indekseerimise ning erakorralise pensionitõusu mõjul kasvanud pensionide tõttu suurenenud sotsiaalkindlustustoetused.
Tegevustoetused suurenesid 2020. aastal üle 326 miljoni euro ehk 20,1 protsenti, mille üheks põhjuseks on epideemiast põhjustatud eriolukorra vahendite kasutamine. Eelarvepositsiooni mitte mõjutavad välistoetused vähenesid välisinvesteeringute mahu kahanemise tõttu aastas ca 57 miljonit eurot ehk 6,9 protsenti.
Riigieelarveliste asutuste investeeringud suurenesid 2020. aastal 78 miljoni euro võrra ehk 18,4 protsenti ja tööjõukulud 63 miljoni euro võrra ehk 6,9 protsenti. Investeeringukulude kasv oli tingitud 2020. aasta lõpupoole tehtud suuremahulistest investeeringutest kaitseotstarbelise erivarustuse soetamiseks ja ehitistesse.
Tööjõukulude suurenemine on põhjustatud peamiselt pärast pandeemia puhkemist ületunnitöö ja täiendavate ülesannete eest makstud lisatasudest ning vastavalt töömahtude kasvule sõlmitud võlaõiguslike lepingute alusel tehtud töö tasustamisest.
Majandamiskulud on püsinud aastases võrdluses küllaltki stabiilsel tasemel, suurenedes 2020. aasta detsembri lõpuks 21,3 miljonit eurot ehk 2,6 protsenti. Vaatamata meditsiini- ja hügieenikulude hüppelisele suurenemisele üle 53 miljoni euro, vähenesid märgatavalt suurenenud kaugtöö osakaalu ja lähikontaktide piiramise tõttu töötajate lähetuskulud ca 14 miljonit eurot, administreerimiskulud ca 3,6 miljonit eurot ning sõidukite ja rajatiste majandamiskulud ca 2,2 miljonit eurot.
Joonis 1. Riigieelarveliste asutuste kogukulud ja positsiooni mõjutavad kulud 2020. aastal. Allikas: rahandusministeerium

Joonis 2. Riigieelarveliste asutuste investeeringud 2019. ja 2020. aastal. Allikas: rahandusministeerium

Info pani kokku Helin Kütt, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik.