Valitsus võttis 11. veebruari 2020 istungil vastu “Korruptsioonivastase tegevuskava 2021-2025“.

Korruptsioonivastase tegevuskava eesmärgiks on välja tuua olulisemad lähiaja tegevused, mis aitavad tõsta teadlikkust korruptsioonist, suurendada otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning arendada uurimisasutuste uurimisvõimekust ja hoida ära julgeolekut ohustavat korruptsiooni.

Tegevuskavas pööratakse eelkõige tähelepanu riigi tegevuse läbipaistvuse suurendamisele, sh õigusloome protsessile ja selle mõjutamisele, korruptsioonivastasele seadusele, riigihangetele ja toetustele, andmete kättesaadavusele ning riskide hindamisele.

Tegevuskavas leiavad kajastamist: Kohalike omavalitsuste (KOV) tegevuse läbipaistvus (sisekontrollisüsteemid ning planeeringud ja ehitusload), aus ärikeskkond (ettevõtjate teadlikkus ja avalike (riigi/KOV) ettevõtete tegevus), teadlikkus (noored, ettevõtjad ja avalik sektor (sh omavalitsuste volikogude liikmed)), teavitaja kaitse seaduse vastuvõtmine ja selle rakendamine, valdkondlik läbipaistvus (keskkond, tervishoid, heaolu, sport), korruptsioonisüütegude uurimine (nii korruptsiooni kui sellega seotud süütegude uurimine), korruptsioonivastase poliitika mõju hindamine (valdkondlikud uuringud).

Eesti seadis 2013. aastal korruptsioonivastase strateegiaga sihi jõuda Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeksis kõige vähem korrumpeerunud riikide rühma (indeksi väärtus peab olema üle 64 palli) ning see eesmärk ka saavutati. 2020. aasta veebruaris sai 74 punkti, millega on Eesti 18. kohal 180 riigi seas . Eesti edestas indeksiga paljusid Euroopa Liidu riike, sealhulgas Prantsusmaad (23. koht), Portugali (30. koht) ja Hispaaniat (30. koht). Vahepeal on loodud ka teisi riigijuhtimise läbipaistvuse mõõdikuid, kus Eesti positsioon on samuti väga hea, näiteks Index of Public Integrity seab Eesti 12. kohale, kus paistame positiivselt silma eelarve läbipaistvuse ning pressivabadusega.

Euroopa Nõukogu juures asuva GRECO soovituste täitmise poolest on Eestil küllaltki hea seis: Eesti on GRECO riikide hulgas viiendal kohal soovituste täitmisel – 74% IV hindamisvoorus Eestile antud soovitusest on täidetud, mis on aidanud kaasa prokuratuuri, kohtute ning parlamendi tegevuse läbipaistvuse suurendamisele.

Kuigi üldjoontes on Eesti seadusloome protsess läbipaistev ja kaasav, siis korruptsiooniuuringu (2017) põhjal arvavad elanikud, et seaduste ostmine ja riigihangete korruptsioon on levinud.  Üheks mureks on seaduste jm avaliku võimu otsuste võimalik mõjutamine lobistide poolt, mis ei ole lõpuni läbipaistev.

Ettevõtjate teadlikkus ärikorruptsioonist on madal, nii ei tunta ärikorruptsiooni erinevaid vorme ning ei osata endas näha kannatanut ega korruptiivse teo võimalikke tagajärgi. Mõningaid ärikorruptsiooni liike ei peeta korruptiivseks, näiteks tehingutasu või hankeprotsessis sõprade ja tuttavate eelistamist. Riigi roll ärikorruptsiooni ennetamisel saab olla eelkõige teadlikkuse tõstmine ning ausa äritegevuse motiveerimine: nii saab riik selgitada tehingutasu ja huvide konflikti olemust ja mõju ärikeskkonnale ning ka konkurentsialaste rikkumiste  vältimise olulisust – ettevõtjate teadlikkus turu toimimisest ja reeglitest aitab ennetada raskemaid juhtumeid.

Kui avaliku sektori korruptsiooni uurimine on saavutanud Eestis juba suhteliselt kõrge taseme, siis ärikorruptsioon on seni tagasihoidlikku tähelepanu leidnud. Eestis on paaril viimasel aastal registreeritud kokku 10 ärikorruptsiooni juhtumit – ettevõtjad ei kipu juhtumitest teada andma, samas kahjustavad ärikorruptsiooni juhtumid ausat ärikeskkonda. Politseis ja prokuratuuris tuleks tegeleda ärikorruptsiooni uurimisvõimekuse kasvatamisega, st kasvatada analüüsipõhist ja sektoripõhist lähenemist ärikorruptsioonile, samas kaotamata avaliku sektori korruptsioonijuhtumite uurimise taset. Kui kasvab politsei teabekogumise ja analüüsivõimekus, siis on vaja sama palju arvestada ka prokuratuuri vajadustega, et süsteemi ühe osa arendamisel mujal osades tõrkeid ei tekiks. Prokuratuurides on vajaka korruptsiooni- ja majanduskuritegude uurimise jaoks vajalikust analüütilisest ja ekspertvõimekusest (nt finants-, maksu ja haldusõiguse (hanked) alal).

Täpsemalt saab tegevuskavast lugeda siit: https://www.just.ee/et/uudised/korruptsioonivastane-tegevuskava-suurendab-labipaistvust

#korruptsioonivastanetegevuskava #korruptsioon #ristokask #Eesti #Justiitsministeerium #VabariigiValitsus #Riigikantselei