Rahandusministeerium algatas 2019. aastal projekti „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine“. Projekti esialgne eelarve oli 803 225 eurot. Möödunud nädalal otsustas valitsus projekti rahastust suurendada.

Projekti eesmärk on välja töötada lahendused tühjade ja pooltühjade korterelamute probleemile nii kohalike omavalitsuste kui ka kohalike elanike jaoks. Projektiga loovad riik, kolm kohaliku omavalitsust ja teised koostööpartnerid koos lahenduseks tööriistakasti, mida saavad kasutada kõik omavalitsused üle Eesti. Need on õiguslikud lahendused, konkreetsed sammud elanike ümber kolimiseks jt. Lisaks analüüsitakse ka rahastamis- ja seadusmuudatuste vajadusi ning töötatakse välja vastavad ettepanekud. Projekti tulemustest saavad edaspidi omavalitsused võtta vajalikud tööriistad, millega ennetada ja lahendada oma piirkonnas tühjenevate kortermajade probleemi. Omavalitsused saavad planeerida ja ellu viia elamumajanduse ümberkorraldusega seotud tegevusi arvestades pikaaegseid rahvastikumuutusi, mille tulemuseks on ohutu ja kvaliteetne elukeskkond kõikjal Eestis.

Riigihalduse minister Jaak Aab sõlmis kolme omavalitsuse üksusega (Valga vald, Lüganuse vald ja Kohtla-Järve linn) toetuse andmise lepingud näidisprojekti tegevuste elluviimiseks. Suurem osa eraldatavast toetusest (630 000 eurot) oligi planeeritud projektis osalevatele kohalikele omavalitsustele projektiga kaasnevate kulude hüvitamiseks. Igas projektis osalevas omavalitsuses valiti välja 2-4 pooltühja korterelamut.

Tänaseks on projekt edukalt käivitatud ja selle teostamise käigus saadud teadmised ja kogemused kinnitavad teema olulisust. Järgnevalt on väljatoodud näidisprojekti tegevuste kava koos arengute kirjeldusega ning viidetega projekti käigus valminud materjalidele.

Näidisprojekti läbiviimise käigus on täpsustatud selle maksumust, milleks on 1 001 396 eurot. Vabariigi Valitsuse 30. mai 2019 korraldusega nr 138 oli eraldatud 803 225 eurot ning projekti täiendav rahaline vajadus on 198 711 eurot. Sellest on 126 000 eurot täiendav toetus kolmele kohalikule omavalitsustele, 36 711 eurot Rahandusministeeriumi projekti elluviimise otsesed kulud (kokku 162 711 eurot) ning 36 000 eurot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rakendusuuringu läbiviimise otsesed kulud.

Võrreldes näidisprojekti esialgse eelarvega on muuhulgas suurenenud ruumilise kahanemise analüüsi ja elanike kaasamise metoodika väljatöötamise kulu, omandiküsimuste lahendamise kulu ning projektijuhi kulud. Esimese kahe tegevuse kulu on täpsustatud vastavalt tegelikule vajadusele ja riigihangete/läbirääkimiste tulemustele. Elanike kaasamise teemaga seotud kulud ei olnud esialgses eelarves planeeritud, kuid projekti läbiviimise käigus selgus, et kodukoha kahanemine ja oma korterelamu tühjenemine on elanikele tundlik teema ning vajab erilist lähenemist kohaliku omavalitsuse poolt, seda teemat uuritakse täiendavalt ja teatud meetodeid katsetatakse näidisprojekti raames (sh kuidas arutada pooltühja korterelamu elanikega ümberkolimise vajadust ning jõuda kokkuleppele lahenduste osas).

Lisaks eraldas valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 43 000 eurot (sisaldab käibemaksu) tühjenenud hoonete lammutusjäätmete ringlussevõtu rakendusuuringu läbiviimiseks näidisprojekti raames.

Eesmärk on analüüsida projekti käigus lammutatavates korterelamutes (vajadusel vaadetakse projektis osalevates kohalikes omavalitsustes ka teisi tüüpe tühjenevaid korterelamuid) saadud materjalide ringlussevõtu potentsiaali ja tasuvust võrreldes tavapärase lammutuse lahendusega, samuti lammutusjäätmete sertifitseerimist korduvkasutamiseks. Muuhulgas on oodatud uuringu teostaja poolt konkreetsed ettepanekud kohalikele omavalitsustele lammutushanke koostamisel. Võimalusel kasutatakse lammutusjäätmed avaliku või erasektori poolt 2021-2022. aastatele kavandatud objektide rajamisel.

Taotlev 43 000 eurot sisaldab uuringu teostamise kulusid, parema praktika piloteerimisel hoonete lammutamisega seotud täiendavaid kulusid ja ringlusse võetavate materjalide sertifitseerimise ja korduvkasutamise korraldamisega seotud kulusid. Summa on eeldatav ja täpne jaotus puudub, kuna uuringu riigihange on läbi viimata. Summa kasutamise jaotuse otsustab majandus- ja taristuminister käskkirjaga.
Tulenevalt riigieelarves käibemaksu planeerimise ja kasutamise ümberkorraldamisest eraldatakse riigiasutusele eelarve ainult põhikulude tegemiseks. Käibemaksu saab riigiasutus lisada oma arvestusliku käibemaksu kontolt juurde.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2013. aastal tellitud uuringu põhjal oli Eestis 2013. aastal kokku 476 tühja või vähemalt 25%-ulatuses tühja korterelamut, mis vajasid lammutamist või renoveerimist ning uuring näitas, et prognooside põhjal lisandub aastatel 2015–2030 644 probleemset korterelamut. Kõige rohkem oli probleemseid korterelamuid Valga maakonnas (108, sh Valga linnas 87) moodustades 17,3% maakonna korterelamutest. Probleemsuselt teine piirkond on Ida-Viru maakond (86, sh Kohtla-Järvel 42), kus probleemsed korterelamud moodustasid 3,6%. Seejuures Ida-Viru maakonnas on rohkem suuremaid kui 1200 m² eluruumi pinnaga paneelelamuid.