Eesti Meediaettevõtete Liit saatis peaminsiter Jüri Ratasele pöördumise, milles palus seisukohta justiitsminister Raivo Aegi väljaütlemiste osas. Aegi öeldut saab tõlgendada mitmeti, kuid üks on selge, meediat suukorvistada Eestis kindlasti ei soovita. Eesti on õigusriik ja jääb selleks ka tulevikus.

Raivo Aegi palus prokuratuuril uurida, kas Õhtulehe tegevuses oli midagi seadusevastast, kui ajakirjanikud mitme nädala vältel haridusminister Mailis Repsi ning tema pere varjatult jälitasid.

Meedialiidu mure on mõistetav. Tekkinud olukord võib pahatahtliku tõlgendamise korral jätta mulje, et riik soovib ajakirjandust suukorvistada. Aga tegelikkusega ei ole sel kindlasti väga palju pistmist. Küsimus on pigem selles, kas õigusriigile kohaselt kehtib Eesti seadusandlus kõigile ühiselt, või võimaldab ajakirjanike eristaatus neil kehtivaid seaduseid eirata. Eelkõige jälitustegevuse kontekstis.

Paratamatult tekib nii Mailis Repsi kaasust kui ka Õhtulehe tegevust analüüsides küsimus, kas inimesi võib siis nädalate vältel valimatult varjatult jälitada? Hea see igal juhul välja ei näe. Vahet pole, kes on see isik, keda jälitatakse. Vastavat luba omamata, on aga varjatud jälitamine Eesti õigusruumis ebaseaduslik (KARS §137).

Kujutage ette, kui sellest saab meedia uus normaalsus. Inimesi hakatakse jälitama ja jälitatakse seni, kuni leitakse, mida nende kohta kirjutada. Kahtlemata on selliseid prominentseid nimesi palju, kelle eraelu üksikasju oleks huvitav ajakirjanduses lahata. Seetõttu on mõistlik, et ka prokuratuur oma arvamuse öelda saaks. See ei ole ühe konkreetse ministri, aga Eesti inimeste kaitsmise seisukohalt üldisemalt, igati mõistlik.

Inimeste jälitamine ja nende käiguteede kaardistamine on lisaks ka turvarisk. Eriti kõrgetele riigijuhtidele aga ka paljudele teistele. Näiteks ütles ajakirjandusekspert Ragne Kõuts-Klemm, et Õhtulehe avaldatud fotod polnud kooskõlas ajakirjanduseetikaga.

Ajakirjandus on Eestis vaba. Arvamus samamoodi. Küll aga ei saa eirata õigusriigi põhimõtteid ja seda, et seadused on täitmiseks meile kõigile. Seetõttu on ka paljud isiklikud andmed seadusega kaitstud. Et neid ei saaks pahatahtlikel eesmärkidel ära kasutada.