Viimastel päevadel on olnud teemaks riigi eelarvestrateegia põhiteesid järgmiseks neljaks aastaks. Üheks vastuoluliseks käsitluseks, mis meedias mõnelgi pool silma jäi, on erakorralise pensionitõusu ärajäämine. Tõele see ei vasta. Valitsuskoalitsioonil on selge seisukoht, et tõus tuleb.

Ärileht kirjutas 27. mail, et „erakorraline pensionitõus jääb ära“ ja „suurt pensionitõusu pole oodata, jätkatakse tavapärases rütmis“. See on põhimõttelises vastuolus koalitsioonilepinguga ning valitsusliikmete hiljutiste samal teemal antud ütlustega.

Rahandusminister Martin Helme rääkis 27. mai ERR-ile, et erakorraline pensionitõus on sellel valitsusel kindlasti plaanis. Sama kinnitas sotsiaalminister Tanel Kiik, kelle sõnul otsib koalitsioon võimalusi, et erakorraliselt pensione tõsta esimesel võimalusel. Peaminister Jüri Ratase sõnul tullakse pensionitõusu juurde tullakse tagasi sügisel.

Pensionide erakorraline tõstmine on selgesõnaliselt kajastatud valitsusliidu aluspõhimõtetes. „Seame eesmärgiks erakorralise pensionitõusu, et tõsta eakate toimetulekut ja heaolu“. Lisaks on võetud vastu otsus teostada analüüs ja ettepanekud erakorralise pensionitõusu kohta juba selle aasta suvel.

Vastab tõele, et riigi eelarvestrateegia arutelul ei jõutud ühisele arusaamisele, mis hetkel ja millises ulatuses erakorraline pensionitõus ette võetakse. See aga ei tähenda, et valitsus on pensionitõusu osas ümber mõelnud.

Kui pensione erakorraliselt tõsta, on ainumõeldav teha seda ühe korraga ning võimalikult suures ulatuses. Tõenäoliselt ei õnnestu piisavalt suurt hüpet ette võtta kohe sel või järgmisel aastal. Esmalt tuleb natuke rasva koguda. Milliseks hüpe kujuneb, sõltub otsesemalt juba eelolevatest rahandusministeeriumi prognoosidest majanduskeskkonnale ja maksulaekumistele.

Viimati tõsteti pensione erakorraliselt aastatel 2005-2007, kui Keskerakond oli valitsuses. See oli erakonna prioriteet. Pensionid oleksid täna umbes 100 euro võrra väiksemad, kui seda ei oleks tehtud. Aastatel 2016-2019, kui Keskerakond on olnud peaministripartei, tõusis keskmine pension 85 euro võrra 345 eurolt 430 euroni ning keskmine vanaduspension 58 euro võrra 390 eurolt 448 euroni. Pensionitõusu on paljuski toetanud soodne majanduskonjunktuur, kuid ka valitsuse õiged majanduspoliitilised otsused.

Keskerakonna peamiseks valimislubaduseks oli keskmise vanaduspensioni tõstmine 700 euroni aastaks 2023. Järgmistel aastatel tõuseb pension indekseerimise tulemusel 115 euro võrra, ehk 24 protsenti. Eesmärgi saavutamiseks peab erakorraline pensionitõus katma minimaalselt sihttasemest puudujääva osa.

Riigieelarve strateegia aruteludel lepiti kokku pensionäride tulumaksuvabastuse tõstmine 50 euro võrra, mille tulemusel jääb vanaduspension ka järgmisel aastal tulumaksuvabaks. See jätab rohkem raha kätte ning toetab toimetulekut. Muudatus puudutab 375 000 pensionärist enam kui pooli. Rahandusministeeriumi hinnangul ka umbes 80 000 töötavat pensionäri. Pensionide täiendava maksuvabastuse tagamiseks on riigi eelarvestrateegias planeeritud 78 miljonit eurot.

Valitsusliit plaanib edasi minna ka teiste koalitsioonilepingu prioriteetidega. Näiteks jätkatakse seeniorite teenusmajade loomist, mis tagavad eakatele nii hoolekande kui ka olmeteenused. Tegevuspõhimõttena kaasatakse eakaid ühiskondlikult oluliste küsimuste aruteludesse läbi eakate nõukogude. Lisaks laiendatakse õendusteenuse kättesaadavust nii kodus kui hooldekodudes ning käivitatakse uusi lahendusi koduse toimetuleku ja hoolduse toetamiseks.

Risto Kask

 

Avaldatud Eesti Päevalehes, https://epl.delfi.ee/arvamus/riigihalduse-ministri-nounik-erakorraline-pensionitous-tuleb-niikuinii?id=86362473