Ei ole kahtlust, et pensionid saavad eelolevatel valimistel üheks põhiteemaks. Seda on need ka varasemalt olnud. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses 35,8 protsenti eakatest, 2015. aastal oli vastav number 40,2 protsenti ja 2016. aastal 41,8 protsenti. Seega trend on selgelt negatiivne.

Pensionitest ei räägita ainult poliitilistes debattides, vaid ka tavaliste lihtsate inimeste seas – bussiga tööle sõites, saunas olles või telefonivestluses vanavanematega. Miks on see nii? Eakad lihtsalt on täna ebamõistlikult täbaras olukorras ja kellelegi ei saa pahaks panna ootust paremale elule.

Pensionitõusust rääkimine ei ole tabu

Kas ühiskonda (sh madala toimetulekuga inimesi) puudutavate teemade lahkamine on vale? Üldiselt räägitakse Eesti ühiskonnas ja poliitikas probleemivabalt nii maksudest, tööhõivest kui ka samasooliste kooselust. Öeldakse, et poliitikas tabusid teemasid ei ole. Igaüks võib oma teema lauale tuua ja sellest rääkida. Ka Reformierakonnal on see võimalus, sealhulgas Kaja Kallasel.

Me ei saa ühtegi teemat laualt minema lüüa lihtsalt selle pärast, et teema tundub kellegi jaoks „küüniline“. Kuidas head mõtted ikka tekivad kui mitte läbi ajurünnaku. Ja ajurünnakus ei kritiseerita. Kui Andrus Ansip mõned valimised tagasi kuulutas, et „Viime Eesti viie Euroopa riigi hulka“, ei pidanud Kaja Kallas seda populistlikuks või küüniliseks. Kuigi tegemist on vähemalt sama keerulise, kui mitte keerulisema ülesandega kui 60-eurone pensionitõus.

Häid mõtteid tuleb tervitada

Tõenäoliselt ei vaidle keegi vastu, et pensionitõus on hea asi. Hea on ka see, et poliitikud asjast räägivad. Kes räägib lisarahast, kes parematest teenustest, kes millestki kolmandast. Kõik see on osa debatist. Rääkida, kaasa mõelda, üheskoos lahendusi ja katteallikaid analüüsida on demokraatlikus ühiskonnas normaalne ja ootuspärane.

Kaja Kallas nentis intervjuus, et Eesti rahvastik on vananev ja tööjõuealine elanikkond väheneb, kuid lahendusettepanekuid Kallas välja ei pakkunud. Läbivalt jääb silma vaid retoorika, et „valemi teine pool“ on puudu ja katteallikaid ei ole. See ei ole õige. Head ideed sünnivad enne katteallikaid, kuna katteallikate leidmine on olnud alati poliitilise kokkuleppe koht.

Vanade dogmade vangistuses

Aeg-ajalt jääb mulje, et probleemi justkui ei tahetaks lahendada. Ikka ja jälle kohtame retoorikat, et ei saa teha, raha ei ole. Aga kas see on ikka nii? Rain Kooli kirjutas jaanuaris ERR portaalis avaldatud arvamusloos, et „dogma on nagu maasse löödud vai, millest kinni hoides on uue teabe ja selle poolt muudetava tegelikkuse tuultes võimalik samasse kohta püsima jääda.“ Seega edasiminekuks tuleks vaiast lahti lasta. Ei ole mõistlik tolereerida mõtteviisi, et tööta palju tahad, aga kui palk väike, siis vireled pensionieas vaesuses. Ammugi ei ole mõistlik probleemile läbi sõrmede vaadata.

Lugu avaldati Eesti Päevalehes http://epl.delfi.ee/news/arvamus/riigihalduse-ministri-nounik-kaja-kallas-eksib-kui-peab-erakorralisest-pensionitousust-raakimist-kuuniliseks?id=81805489